Erinevus spermatogeneesist oogeneesist

Protsessi paljunemist, kasvu ja sugurakkude edasist küpsemist bioloogias nimetatakse tavaliselt terminiks "gametogenees". Sellisel juhul nimetatakse bioloogilist protsessi, milles kasv toimub, ja siis naiste suguelundite küpsemist, oogeneesiks ja isas on spermatogenees. Hoolimata suurest sarnasusest on neil palju erinevusi. Vaatame lähemalt ja teeme mõlema protsessi võrdleva analüüsi: oogeneesi ja spermatogeneesi.

Mis vahe on?

Esimene erinevus spermatogeneesi ja ovogeneesi vahel on asjaolu, et lisaks paljunemisperioodile, küpsemisele, kasvule on ka neljas moodustis. Sel perioodil moodustavad isasloomade reproduktiivsed rakud liikumisaparatuuri, mille tulemusena nad omandavad pikliku kuju, mis hõlbustab nende liikumist.

Teist eristavat tunnust võib nimetada tunnuseks, et 1 järjestusega spermatotsüütide jagunemise etapis saadakse kohe 4 seksuaalset rakku ning valmistatakse viljastamiseks valmistavas esimeses järjestuses oleva ootsüüdi jaoks ainult üks emaslooma rakk .

Võrreldes kahe protsessi (oogeneesi ja spermatogeneesi) andmeid, tuleb samuti märkida, et naiste suguelundite meioosi on täheldatud isegi emakasisese arengu etappil, i.e. imikud sünnivad kohe esimese astme ootsüütidega. Nende küpsemine lõpeb ainult tüdruku seksuaalse küpsuse algusega. Meestel esineb spermatosoidide tekkimine siiski kogu puberteediaja jooksul pidevalt.

Teine spermatogeneesi ja oogeneesi erinevused on see, et meessoost organismis moodustatakse igapäevaselt kuni 30 miljonit sperma ja naised küpsid kogu oma elu jooksul ainult 500 muna.

Samuti tuleb märkida, et paljunemisperiood spermatogeneesi käigus toimub pidevalt, samal ajal kui oogeneesi see lõpeb kohe pärast sündi.

Selle oogeneesi ja spermatogeneesi tunnuse kokkuvõtteks tahaksin märkida, et kuna ootsüütide moodustumine algab enne tütarlapse sündi ja lõpetatakse muna ainult pärast viljastamist, võivad kahjulikud keskkonnategurid põhjustada geneetilisi kõrvalekaldeid järglastel .