Kooliealiste laste mängutöö

Arvukad mänguasjad, püramiidid, laskurid ja karikatuurid ... Peaaegu iga lapse maailm on täidetud nende vajalike esemetega. Mäng on lasteaia juhtiv tegevus. Ja iga vanem peaks teadma, kuidas ja mida beebi meelelahutuslikus, et okupatsioon tooks kasu ja edendaks arengut.

Eelkooliealise hasartmängufunktsiooni tunnusjooned

Väikese lapse maailm on täiskasvanute maailma koopia. Iga mänguasja laps saab edastada nii olemasolevaid kui fiktiivseid omadusi. Mäng aitab väikelal elada ühiskonnas, kus ta elab, kaasa arvatud kultuuritraditsioonid, suhted ja rollid.

Eelkooliõpilaste mängutegevuse struktuur koosneb tavaliselt mitmest etapist:

Lapse teadlikkus maailmast algab selliste mänguasjade arendamisega, mis tekitavad meeldivaid helinaid, erinevaid koduseid esemeid, vedelaid aineid ja lahtisi materjale. Kõigil vanematel soovitatakse osta lastele mänguasju, mis nende funktsioonide kohaselt on võimalikult lähedased nendele teemadele, mida laps elus kogeb.

Selles eelkooliealiste mängutegevuste juhtimine peab olema lihtne ja ärritamatu. Vanemad võivad aktiivselt kaasata lapsi oma igapäevatöösse, mitte ainult tutvustada neid ümbritseva maailma objektidega, vaid ka märkamatult oma kohustuste täitmisel ja kasulike harjumuste kasvatamisel lastel.

Vanemas eas laps õpib režissööri, st ta eraldab iseseisvalt eri omadustega objekte ja juhib nende tegevust.

Veelgi enam, noorema preschoolersi mängimine muutub lugu-rolliks. Täiskasvanute maailma kopeerides hakkavad lapsed korraldama perekondade, haiglate, kaupluste jne kuvandit. Kui laps võiks varem mängida ise, siis jõuab ta koos vanematega suhtlemise ja koostööga teiste lastega, mis räägib veelgi mängu tähtsusest lapse kui sotsiaalse olemise kujunemisel.

Veelgi enam, meeskonnamängud hakkavad sarnanema võistlustele ja sisaldavad teatud reegleid.

Kaasaegsete preschoolersi mängutegevuse tunnused

Erinevalt eelmisest põlvkonnast on tänapäevastel lastel rohkem võimalusi minna ja edusammudega sammu pidada. Kaasaegsete preschoolersi mängutegevus soodustab progressiivsemat tegevust vaimne ja füüsiline areng, kõne meisterlikkus, kognitiivsete protsesside areng ja mälufunktsioonid.

Kõiki neid protsesse parandatakse arvutiprogrammide abil ning pedagoogide ja vanemate võimalus jagada oma kogemusi kaugemal kogu maailma võrgustiku abil.

Mänguasjadel on tänapäeva lastel rohkem võimalusi mängude arendamiseks, olenemata sellest, kas see on arvuti kognitiivne programm või mänguasja, millel on arendamiseks vajalikud funktsioonid. Peamine asi, mida on võimalik saavutada, on eelkooliealiste kujutlusvõime arendamine, mis veelgi lihtsustab nende üleminekut harmoonilisemale vaimsele tegevusele.