Nähtamatu käte põhimõte

Kaasaegses kaupade ja teenuste turul leidub kõike, mida hing soovib. Kõige huvitavam on see, et paljudel ettevõtetel õnnestub igal aastal võita palmi puu, ilma et see annaks teistele ettevõtetele ühtki väärtust. Samal ajal ei ole tarbijad vähenenud. Näib kohe välja mõte, mis viitab sellele, et siin on selgelt välja töötatud spetsiaalne strateegia või et tootja järgib nähtamatu käte põhimõtet.

Nähtamatu käe mõiste

Esimest korda kasutas tuntud šotimaa majandusteadlane Adam Smith ühte tema teoseid. Selle kontseptsiooniga soovis ta tõestada, et iga isik, kes otsib isiklikke eesmärke , otsib võimalusi oma kasumi saavutamiseks, kuid aitab mitmesugustel kaupade ja teenuste tootjatel saavutada oma majanduslikku kasu.

Turu nähtamatu käe mehhanism

Tänu selle põhimõtte toimimisele on täheldatud turgude tasakaalu ja tasakaalu. See kõik saavutatakse, mõjutades nõudlust ja seega ka pakkumist turul kehtestatud hinnaga.

Niisiis, kui mõne kauba nõudlus muutub, mille tulemuseks on nende toodangu kaotamine, luuakse tarbijate nõudluse tootmine. Ja antud juhul on majanduse nähtamatu käsi midagi nähtamatut organit, mis reguleerib kõigi kättesaadavate tururessursside jaotust. Ei ole üleliigne juhtida tähelepanu asjaolule, et see juhtub sotsiaalsete vajaduste struktuuri isegi väikeste muutuste korral.

Samas näitab nähtamatu käe seadus, et turgude hinnatase võib mõjutada positiivselt iga osaleja käitumist. Niisiis toimib see mehhanism kui teatav informant, teavitades, et igal tootjal on võimalus tõhusalt rakendada ühiskonna piiratud ressursse. Nõuetele vastavate kaupade tootmiseks on vaja koondada kõik teadmised, oskused ja võimed, mis igas ühiskonnas on kaootilises järjekorras.

Seega võime kokku võtta, et turu nähtamatu käes oleva põhimõtte sisuks on see, et iga üksikisik, kes ostab kaupu või teenuseid, püüab ennast kõige rohkem kasu saada. Samal ajal ei ole tal mingeid mõtteid, mis aitaksid kaasa ühiskonna paranemisele, panustades selle arengusse. Sellel ajal teenib oma huve isik, kellel on ühiskonna teenimine, tahtmata püüdes saavutada avalikke huvisid.