Monument "Kuldne daam"


Luksemburgi mälestusmärk "Golden Lady" või nagu seda nimetatakse selle "Kuldse Frau" mälestusmärgiks - üks peamistest vaatamisväärsustest riigist ja on põhiseaduse platsil. See monument loodi Klaus Shito poolt 1923. aastal, kui austust kõigile Luksemburgi elanikele, kes võtsid Esimese maailmasõja ajal vabatahtlikult ette.

Ajalooline monument

1914. aastal okupeeris Saksa väed okupeeritud Saksa väed, mis jäid neutraalseks Luksemburgiks. Siis jäi kodumaa maha vähem kui neli tuhat inimest ja liitus liitlasega - Prantsuse armee. Hukkus kaks tuhat Luksemburgi, kaitses oma riiki vaenlasest. Ja kõik sel ajal riigis elas 260 tuhat inimest.

Kõik, mis aitasid Luksemburgi julgeid elanikke kaitsma oma riigi au ja iseseisvust, sõlmiti Luksemburgi iseseisvuse sümboliga monument "Golden Lady". Kuid mälestusmärgi loomisele eelnenud kurb lugu oli jätk. Teise maailmasõja ajal oli linn hõivatud sakslastega, kes 1940. aastal hävitasid Golden Frau memoriaali. Õnneks jäid mõned selle osad päästetud. Pärast sõda mälestusmärk oli osaliselt taastatud. Algsel kujul taastati monument ainult 1985. aastal.

Mälestusmärk meie päevil

Nüüd on "Kuldne leedi" peetud mitte ainult Esimese maailmasõja sümboliks, vaid ka tähiseks kõikide Teise maailmasõja surmajate mälestuseks.

Esimene asi, mis tabab kõiki, kes mälestusmärki näeb, on suur 21 meetri kõrgune graniidist obelisk. Peal on ka kullatud kuju, mis andis kogu mälestusmärgi nime - naine, kes hoiab lauremi pärgi. See pärg, nagu see oli, on kõigi Luksemburgi juhtide ees. Mälestusmärgi kaks olulist kohta on obeliski jalamil asuvad jooned. Nad sümboliseerivad sõdureid, kes vabatahtlikult lahkusid riigi au kaitsmiseks. Üks arvud peitub, seega esindab kõiki surnuid, teine ​​istub, leerab oma sõpra ja kaasmaalasega.

Huvitavad faktid

  1. Sam Klaus Shito, "Golden Frau" autor, oli Luksemburgi emakeel.
  2. 2010. aastal esitati Shanghais näitusel "Golden Lady" kuju.