Ökoloogiline haridus lasteaedades

Koolieelset vanust iseloomustab suurenenud uudishimu erinevates valdkondades, kuid lastel on eriline huvi looduse vastu. Seepärast on lasteaia keskkonnaharidusel oluline koht ümbritseva maailma teadmiste arendamisel, humaanse suhtumise arendamine kõikide elusolendite ja teadliku käitumise kujunemisega looduskeskkonnas.

Ökoloogilise hariduse eesmärk on:

Ökoloogilise hariduse kiireloomulisus

Humaanse hoiaku kujundamine loodusele on ökoloogilise hariduse peamine ülesanne, mida realiseeritakse, arendades laste kaastunde, empaatiat ja kaastunnet kõikidele elavatele olenditele planeedil. Inimene on osa loodusest, kuid sageli on see see, kes avaldab kahjulikku mõju tema ümbritsevale maailmale. Loodusmaailma "kaitsja ja sõbra" aktiivse positsiooni moodustamine on alusharidus lasteaia ökoloogilise kultuuri harimisel. Lapsed on eriti tundlikud ja reageerivad ning seetõttu osalevad aktiivselt kõigis tegevustes, et kaitsta neid, kes seda vajavad. On tähtis näidata lastele, et inimesed võtavad loodusmaailma suhtes tugevama positsiooni (näiteks taimed, mis jäävad ilma jootmata, surevad linnud külmalt talvel ilma toitumiseta). Seetõttu peaksime tegema kõik endast oleneva, et kogu elu kogu maailmas areneks ja tooks rõõmu (nt aknaloomade hommikune laulmine on neile, kes neid talusid toitasid, meeldivaks ja akna õitsev lill meeldib neile, kes seda joota).

Saadud teadmisi meie ümbritsevast maailmast peavad toetama praktilised tegevused ja illustreerivad näited, et lapsed saaksid näha oma tegevuse positiivset tulemust ja soovida oma saavutusi paremaks muuta.

Ökoloogilise hariduse vormid ja meetodid

Inimeste ökoloogilise hariduse jaoks on suur tähtsus ekskursioonide kaudu, mille kaudu saavad lapsed tutvuda looduse maailma mitmekesisusega ja jälgida looduse nähtusi. Ekskursioonid on olulised ka teadmiste kogumiseks loodusliku looduse olemusest ja maastike suundumustest: suutlikkus leida suhteid looduses, jälgida inimeste ettekujutusi ja ennustada nii inimliku tegevuse kui ka positiivse ja negatiivse tagajärgi. Ekskursiooni ajal õpivad lapsed ümbritseva maailmaga suhtlema. Selleks pöörab õpetaja erilist tähelepanu asjaolule, et inimene on ainult loodusmaailma külaline ja seetõttu peab järgima käske: jälgima vaikust, olla kannatlik ja tähelepanelik.

Eelkooliealiste laste kasvatamise rolli ei saa ülemäära rõhutada ning ökoloogilised lood on huvitav, ennekõike krundi uudsuse ja ebaharilike tegelaste tutvustamise kaudu. Tänu laste juurde kuuluvatele lugudele ligipääsetaval kujul saate rääkida looduse keerukatest nähtustest, looduse ja inimese vahelisest suhetest ning inimese töö tähtsusest. Eriline koht on hõivatud laste enda väljapaistvate muinasjutuga.

Koolieelse hariduse peamine liik on keskkonnahariduse jaoks mõeldud didaktilised mängud. Tänu mängu laps õpib eristama nähtuste ja objektide märke, neid võrdlema ja neid klassifitseerima. Lapsed õpivad uut teavet looduse kohta, arendavad mälu ja taju, räägivad loomade ja taimede elu, mõtlemise ja rääkimise arendamise. Didaktika mängud edendavad omandatud teadmiste kasutamist ühistes mängudes, parandades laste suhtlusoskusi.

Loomulikult on lapse ökoloogiline areng aias eriti tõhus, kui see on omavahel seotud perekonna keskkonnaharidusega. Seepärast peaksid õpetajad innustama vanemaid looma keskkonnasõbraliku keskkonna jaoks soodsad tingimused kodus.